KUIDAS ASTUDA KUTSEKOOLI?

Kutseõppeasutusse saab minna õppima kui sul on:

• põhiharidus
• keskharidus (kas kutsekoolist või gümaasiumist)
• põhihariduse omandamine on pooleli jäänud

Sisseastumistingimused (katsed, eksamid, testis jms) määrab iga kool ise, seetõttu võivad tingimused kooliti erineda. Täpse informatiooni saamiseks külasta kindlasti sind huvitava kooli kodulehekülge. Lisaks vastvõtuinfole leiad kooli kodulehelt vajalikud dokumendivormid (nt avaldus).

Kooli sisseastumiseks pane valmis ja esita järgmised DOKUMENDID:

• kirjalik avaldus;
• põhi-, kutsekooli või gümnaasiumi lõputunnistus (või selle kinnitatud koopia);
• perearstilt saadud tervisetõend;
• fotod (tavaliselt 4 fotot suurusega 3×4 cm);
• vanema või hooldaja kirjalik nõusolek, kui oled noorem kui 18;
• muud dokumendid või materjalid, mida vastuvõtukomisjon vajalikuks peab (nt passi või ID-kaardi koopia, töönäidised jms);
• kindlasti võta kaasa isikut tõendav dokument.

Paljud koolid on liitunud veebipõhise sisseastumise infosüsteemiga SAIS, mille kaudu saab sisseastumisavalduse esitada elektrooniliselt. Rohkem teavet SAISi ja sellega liitunud kutseõppeasutuste kohta leiad veebilehelt www.sais.ee.

Kui oled kutsekooli sisse saanud, on vaja esitada kirjalik kinnitus õppimaasumise kohta. Kui jätad kinnituse esitamata või puudud põhjuseta esimesed kaks nädalat koolitöö alguses, kustutatakse sind õpilaste nimekirjast ning vabanenud õppekohale võetakse pingerea alusel järgmine õpilaskandidaat.

Kuna kutseharidus on muutunud väga paindlikuks, on koolidel võimalik korraldada õppetöö nii päevasel kui ka õhtusel ajal, lisaks on võimalik osalise ajaga õppetöö ja nn kaugõpe. Jällegi on vaja koolist küsida, milliseid konreetseid võimalusi pakutakse.

Kooli ja eriala valides tasub teada, et päris paljudel erialadel on võimalik õppida töökohapõhises õppevormis (edaspidi õpipoisiõpe). Õpipoisiõpe sobib sulle, kui tahad õppida ametit kiiresti ja praktiliselt, tehes ettevõttes juhendaja käe all tööd (umbes 70%kogu õppest) ja ülejäänud aja koolis õppides. Praktiline töö vaheldub teooriaga – nii saad uusi teadmisi kohe kinnistada.

Kui soovid minna erakutsekooli, uuri järele, kas kutseõppeasutusel on olemas kehtiv koolitusluba. Seda saad teha Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu (www.ehis.ee). Arvesta sellega, et erakoolis õppimine on reeglina tasuline ning õppima asumiseks on vaja sõlmida kooiga vastav leping. Täpsemat teavet selle kohta, mida leping sisaldama peab, saad teada erakooliseadusest (www.riigiteataja.ee). Erakoolis õppijale kehtivad samad õigused ja kohustused, mis riigikoolis õppijale.

KUTSEÕPPES LEIDUB KOHT IGAÜHELE – nii suuremate, vähemate kui erilaadi vajadustega inimestele. Kuid kes on kutsehariduse mõistes erivajadustega õppur? Erivajadustega õppurite hulka kuulud siis, kui Sul on kuulmis-, liikumis- või nägemisvaegus, õpiraskus või psüühiline erivajadus. Lisaks juhul, kui oled lõpetanud põhikooli lihtsustatud või toimetuleku õppekava alusel. Praegu õpib peaaegu kõigil erialadel kokku ca 770 erivajadusega inimest. Õpitakse nii osa- kui täiskoormusega, põhikooli järgsetel aga ka kutsekeskhariduse õppekavadel. Oma valikut tehes võta kindlasti ühendust koolidega, kus Sinu jaoks sobilikku eriala õpetatakse ning küsi õppimisvõimaluste kohta täpsemalt järgi.